"Inimese põlvnemine" - joonised

Joonis 1. Ülal inimese loode, Eckeri järgi, all koera loode, Bischoffist.  
a eesmine ajuosa, suuraju poolkerad jm. 
b keskmine ajuosa, corpora quadrigemina 
c tagumine ajuosa, cerebellum, medulla oblongata 
d silm 
e kõrv 
f esimene vistseraalkaar 
g teine vistseraalkaar 
h selgroog ja lihased arenguprotsessis 
i eesjäse 
k tagajäse 
l saba ehk os coccyx 


 Joonis 2. Inimese kõrv. Modelleerinud ja joonistanud Mr. Woolner. a väljaulatuv köbruke 


Joonis 3. Orangutani loode. Täpne koopia fotost; näha on kõrva kuju selle varajases eas. 


Joonis 49. Spathura underwoodi, isane ja emane (Brehmist).


Joonis 52. Emase ees uhkeldav argusfaasan, külgvaates. Vaadelnud ja natuuri järgi visandanud Mr. T. W. Wood.


Joonis 66. Hirvsea kolju (Wallace, „Malay Archipelago“).


Joonis 67. Emase Etioopia tüügassea pea, „Proc. Zool. Soc.“, 1869. Näha on needsamad tunnused mis isaselgi, ainult vähemal määral. N.B. Kui puulõiget alles tehti, tekkis mul mulje, et sellel on kujutatud isane.  


Joonis 69. Isase mandrilli pea (Cervais’ teosest „Hist. Nat. des Mammifères“).



Joonis 71. Isane Damalis pygarga (Knowsley loomanäituselt).


Joonis 72. Semnopithecus rubicundus’e pea. See ja järgnevad joonised (prof. Gervais’lt) on toodud näitena peakarvade kummalisest paigutusest ja arengust.


Joonis 73. Semnopithecus comatus’e pea.


Joonis 74. Cebus capucinus’e pea.


Joonis 75. Ateles marginatus’e pea.


Joonis 76. Cebus vellerosus’e pea.