"Inimese põlvnemine" - sisukord

Saatesõna. Akad. Richard Villems 
Tõlkija eessõna. Mart Niklus 
Toimetajate eessõna. Mart Viikmaa, Lauri Laanisto, Oive Tinn
 
Sissejuhatus 

I osa 
INIMESE PÕLVNEMINE EHK TEKKELUGU 

I peatükk 
TÕENDEID INIMESE PÕLVNEMISE KOHTA MÕNEST MADALAMAST VORMIST 
Inimese põlvnemisse puutuvate tõendite olemus – Homoloogilised struktuurid inimesel ja madalamatel loomadel – Mitmesugused vastavuse üksikasjad – Arenemine – Rudimentaarsed struktuurid, lihased, meeleorganid, karvad, luud, sigimisorganid jm. – Nende kolme suure faktiderühma tähtsus inimese põlvnemisloo selgitamisel. 
 
II peatükk 
VIISIST, MILLE KAUDU INIMENE MÕNEST MADALAMAST VORMIST VÄLJA ON ARENENUD
Inimese kehaline ja vaimne muutlikkus – Pärilikkus – Muutlikkuse põhjused – Muutumise seadused on nii inimesel kui ka madalamatel loomadel needsamad – Elutingimuste otsene toime – Osade intensiivistunud kasutamise ja mittekasutamise mõju – Seiskunud areng – Reversioon – Korrelatiivmuutumine – Arvukuse suurenemine – Arvukuse suurenemist takistavad asjaolud – Looduslik valik – Inimene on maailma kõige valitsevam loom – Tema kehalise struktuuri tähtsus – Põhjused, mis on viinud püstisele kõnnakule – Sellest tulenevad muutused ehituses – Silmahammaste suuruse kahanemine – Kolju kasvanud mõõtmed ja muutunud kuju – Katmatus – Saba puudumine – Inimese kaitsetu olukord. 
 
III peatükk 
INIMESE JA MADALAMATE LOOMADE VAIMSETE VÕIMETE VÕRDLUS 
Erinevus kõige kõrgema ahvilise ja kõige madalama metslase vaimsete võimete vahel on tohutu – Teatud ühised instinktid – Tunded – Uudishimu – Matkimine – Tähelepanu – Mälu – Arutlusvõime – Mõistus – Järkjärguline täiustumine – Tööriistad ja relvad, mida loomad kasutavad – Abstraktne mõtlemine, eneseteadvus – Keel – Ilumeel – Usk jumalasse, vaimudesse, ebausud. 
 
IV peatükk 
INIMESE JA MADALAMATE LOOMADE VAIMSETE VÕIMETE VÕRDLUS – järg 
Kõlblustunne – Põhiproportsioon – Ühiseluliste loomade omadused – Seltsivuse tekkimine – Võitlus vastandlike instinktide vahel – Inimene on sotsiaalne loom – Püsivad sotsiaalsed instinktid võidavad teisi, vähema püsivusega instinkte – Metslased hindavad üksnes sotsiaalseid voorusi – Isiklikud voorused omandatakse arengu hilisemas järgus – Sama kogukonna liikmete hinnangu tähtsus käitumisele – Kõlbeliste kalduvuste pärilik ülekandumine – Kokkuvõte.
 
V peatükk 
VAIMSETE JA KÕLBELISTE VÕIMETE ARENGUST ÜRGSETEL JA TSIVILISEERITUD AEGADEL
Vaimsete võimete edasiarenemine loodusliku valiku kaudu – Jäljendamise tähtsus – Sotsiaalsed ja moraalsed võimed – Nende kujunemine sama suguharu piires – Loodusliku valiku mõju tsiviliseeritud rahvastele – Tõendid selle kohta, et tsiviliseeritud rahvad olid kunagi barbaarsed.
 
VI peatükk 
INIMESE SUGULUSSUHETEST JA GENEALOOGIAST 
Inimese asend loomade reas – Loomulik süsteem on genealoogiline – Adaptiivsed tunnused on vähese tähtsusega – Mitmesugused väikesed sarnasused inimese ja neljakäeliste vahel – Inimese koht loomulikus süsteemis – Inimese sünnikoht ja iidsus – Fossiilsete ühenduslülide puudumine – Madalamad tasemed inimese genealoogias, mida võib järeldada, esiteks, tema sugulusest, ning teiseks, tema ehitusest – Selgroogsete kunagine androgüünne seisund – Lõppjäreldus.
 
VII peatükk 
INIMESE RASSIDEST 
Liigiliste tunnuste olemus ja väärtus – Nende kohaldatavus inimrassidele – Argumente poolt ja vastu, et inimese niinimetatud rasse pidada eri liikideks – Alamliigid – Monogenistid ja polügenistid – Tunnuste konvergents – Keha ja vaimu arvukad sarnased üksikasjad kõige erinevamate inimrasside juures – Inimese seisund ajal, mil ta alles hakkas üle kogu maailma levima – Iga rass pole ühestainsast paarist põlvnenud – Rasside väljasuremine – Rasside kujunemine – Ristumise mõjud – Elutingimuste otsese toime vähene mõju – Loodusliku valiku nõrk või puuduv mõju – Suguline valik. 


II osa  
SUGULINE VALIK 

VIII peatükk 
SUGULISE VALIKU PÕHIMÕTTED 
Sekundaarsed sugutunnused – Suguline valik – Selle toimimisviis – Isaste arvuline ülekaal – Polügaamia – Harilikult muutub sugulise valiku kaudu ainult isane – Isase agarus – Isase muutlikkus – Valikut teostab emane – Sugulise valiku võrdlus loodusliku valikuga – Pärandamine vastavatel eluperioodidel, vastavatel aastaaegadel ja sugupoole piires – Mitmesuguste pärandamisvormide vahelised suhted – Põhjused, miks üks sugupool ja noored loomad sugulise valiku kaudu ei muutu – Täiendus mõlema sugupoole arvulisest vahekorrast kogu loomariigist – Sugupoolte arvuline vahekord seoses loodusliku valikuga. 

IX peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED LOOMARIIGI MADALAMATES KLASSIDES 
Nende tunnuste puudumine kõige madalamates klassides – Erksad  värvused – Limused – Rõngussid – Koorikloomad; sekundaarsete sugutunnuste tugev areng; dimorfism; värvus; tunnused, mida ei omandata enne suguküpsust – Ämblikulaadsed, nende seksuaalvärvused; isaste siristamine – Hulkjalgsed. 

X peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED PUTUKATEL 
Mitmesugused struktuurid, mis on isastel emaste haaramiseks – Sugupooltevahelised erinevused, mille tähendus pole mõistetav – Erinevus sugupoolte vahel suuruses – Harjashännalised – Kahetiivalised – Lutikalised – Sarnastiivalised; muusikalised võimed, mis on omased ainult isastele – Sihktiivalised; isaste väga mitmesuguse ehitusega muusikainstrumendid; võitlushimu; värvused – Võrktiivalised, soolised erinevused värvuses – Kiletiivalised, võitlushimu ja värvused – Mardikalised; nende värvus, suurte sarvede olemasolu, mis nähtavasti on ilustuseks; lahingud; tavaliselt mõlemale sugupoolele omased siristamisorganid. 

XI peatükk 
PUTUKAD, järg – selts LIBLIKALISED 
Päeva- ja ööliblikad
Päevaliblikate armumäng – Lahingud – Tiksuv häälitsus – Värvused, mis on mõlemale sugupoolele ühised või siis isastel erksamad – Näiteid – Need ei olene elutingimuste otsesest toimest – Kaitse jaoks kohastunud värvused – Ööliblikate värvused – Värvuste eksponeerimine – Liblikaliste tajumisvõime – Varieeruvus – Isaste- ja emastevaheliste värvuserinevuste põhjused – Mimikri; emaste päevaliblikate erksamad värvused kui isastel – Röövikute eredad värvused – Kokkuvõte ja lõpetavaid märkmeid putukate sekundaarsete sugutunnuste kohta – Lindude ja putukate võrdlus.
 
XII peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED KALADEL, KAHEPAIKSETEL JA ROOMAJATEL 
Kalad: Isaste mäng ja võitlused  –  Emaste suuremad mõõtmed  –  Isaste erksad värvused ja kaunistavad lisandid; muud kummalised tunnused – Värvused ja lisandid, mille isased omandavad üksnes sigimisajaks – Kalad, kelle mõlemad sugupooled on erksalt värvunud – Kaitsevärvus – Emaste vähem silmapaistvaid värvusi ei saa seletada kaitse printsiibiga – Isased kalad, kes ehitavad pesi ning hoolitsevad marja ja maimude eest.  Kahepaiksed: Sugupooltevahelised erinevused ehituses ja värvuses – Hääleorganid.  Roomajad: Kilpkonnad – Krokodillid – Maod; värvused, mis mõnedel juhtudel on kaitsvad – Sisalikud, nende võitlused – Ehtivad lisandid – Kummalised sugupooltevahelised erinevused ehituses – Värvused – Soolised erinevused peaaegu sama suured kui lindudel. 

XIII peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED LINDUDEL 
Soolised erinevused – Tugevama õigus – Erilised relvad – Hääleorganid – Instrumentaalmuusika – Pulmamängud ja -tantsud – Püsivad ja sesoonsed ehised – Kahe- ja ühekordsed sulgimised aastas – Sellest, kuidas isased oma ehistega uhkeldavad. 

XIV peatükk
LINNUD – järg 
Valik, mida teostab emane – Kosjamängu kestus – Paarilisest ilma jäänud linnud – Vaimsed omadused ja ilumeel – Poolehoid või vastumeelsus, mida emane ilmutab teatud isaste suhtes – Lindude muutlikkus – Mõnikord esinevad järsud muutused – Muutlikkuse seadused – Silmlaikude kujunemine – Tunnuste astmestikud – Paabulinnu, argusfaasani ja Ursticte näited.
 
XV peatükk 
LINNUD – järg
Arutlus sellest, miks ühtedel liikidel on erksalt värvunud ainult isased, teistel aga mõlemad sugupooled – Sugupooltega piiratud pärandumine, mis puudutab mitmesuguseid struktuure ja erksavärvilist sulestikku – Pesaehituse seos värvusega – Hundsulestiku kaotus talvel. 

XVI peatükk 
LINNUD – lõpp 
Noorussulestiku seos sulestiku laadiga mõlemast soost täisealistel – Kuus juhtumite klassi – Soolised erinevused lähedaste sugulaste või asendusliikide isaste vahel – Juhtumid, kus emane omandab isase tunnused – Noorussulestiku seos täisealise suvi- ja talisulestikuga – Kauniduse kasvust kogu maailma lindudel – Kaitsevärvus – Silmatorkava värvusega linnud – Väärtustatud uudsus – Nelja lindudepeatüki kokkuvõte. 

XVII peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED IMETAJATEL
Tugevama õigus – Erilised relvad, mille olemasolu piirdub ainult isastega – Põhjus, miks emastel relvad puuduvad – Mõlemale sugupoolele ühised relvad, kuid mis primaarselt on omandatud siiski isaste poolt – Seesuguste relvade teistsugused kasutamisviisid – Nende suur tähtsus – Isaste suurem kasv – Kaitsevahendid – Eelistustest, mida neljajalgsete kumbki sugupool paaristumisel ilmutab.
 
XVIII peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED IMETAJATEL – järg 
Hääl – Märkimisväärsed soolised iseärasused loivalistel – Lõhn – Karvkatte areng – Karvade ja naha värvus – Anomaalne juhtum, kus emane on rohkem ilustatud kui isane – Sugulisest valikust tingitud värvus ja ilustused – Kaitseks omandatud värvus – Ka mõlemale sugupoolele ühine värvus on sageli tingitud sugulisest valikust – Laikude ja triipude kadumisest täisealistel neljajalgsetel – Neljakäeliste värvusest ja ilustustest – Kokkuvõte. 


III osa 
SUGULINE VALIK INIMESEL JA LÕPPJÄRELDUS 

XIX peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED INIMESEL
Erinevused mehe ja naise vahel – Selliste erinevuste ja mõnede mõlemale sugupoolele ühiste tunnuste põhjused  – Tugevama õigus – Vaimsete võimete ja hääle erinevused – Ilu mõjust inimeste abielude otsustamisel – Ehistele osutatavast tähelepanust metslastel – Nende iluideaalid naiste juures – Kalduvus iga loomuliku iseärasusega liialdada.
 
XX peatükk 
SEKUNDAARSED SUGUTUNNUSED INIMESEL – järg 
Naiste pideva valiku mõjudest vastavalt iga rassi erisugusele ilustandardile – Põhjustest, mis takistavad sugulist valikut tsiviliseeritud ja metslasrahvaste juures – Tingimused, mis sugulist valikut iidsetel aegadel soodustasid – Sugulise valiku toimimisviisist inimesel – Metslassuguharude naiste võimest endale mehi valida – Karvade puudumine kehal ja habeme areng – Naha värvus – Kokkuvõte. 
 
XXI peatükk 
ÜLDKOKKUVÕTE JA LÕPPJÄRELDUS 
Peamine järeldus: inimene on mõnest madalamast vormist põlvnenud – Arenemise viis – Inimese genealoogia – Vaimsed ja kõlbelised võimed – Suguline valik – Lõpetavad märkmed.
 
Kommentaarid. Mart Niklus, Mart Viikmaa, Lauri Laanisto, Oive Tinn 
Aineregister 
Biograafiline register